Õpperühm: Nooremaednik, 2017 aasta lend
Lilian Traks
Põlevkivikarjääride haljastamine
 |
| Sirgala karjäär |
 |
| Sirgala karjäär |
 |
| Viivikonna karjäär |
Põlevkivi kaevandamine on toimunud kahel viisil: pealmaakaevandamisena ehk karjääridena ja allmaakaevandamisena. Kuni 1959 aastani toimus kaevandamine peamiselt allmaakaevandustes. peale seda hakkas kiiresti arenema pealmaakaevandamine.
Praeguskes on Eestis põlekivikaevandamine kestnud enam kui 90 aastat ja selle aja jooksul on välja veetud enam kui miljard tonni põlevkivi.
Looduskeskkonna muutmisel etendab olulist osa nii kaevandamine, kuid ka vähemas ulatuses nende ümbertöötamisel ja kasutamisel tekkivad aherainemäed, mitmesugused settebasseinid ja puistangud. Nüüdisajal ladustatakse põlevkivitööstuse jäägid puistangutena, mis küll võtavad enda alla suurema territooriumi, kuid selline ladustamine on odavam ning rekultiveerimine kergemini teostatav.
Siiski on tihti rekultiveerimisel kaks etappi. Esimses etappis maapind tasandatakse ja võimaluste piires taastatakse mullaviljakus. Teise etapina hakatakase maa-ala taimestama.
Võrreldud on ka looduslikult uuenenud karjäärialasid rekultiveeritud aladega ning on jõutud järeldustele, et rekultiveerimine on tõhusaim ja kiireim viis rikutud alade metsastamiseks.
Kultiveerimismeetotitest on tasandatud puistangutel rakendatud peamiselt istutamist, kui ekstreemsele kasvukohale sobivaimat meetodit. Istutamine on toimunud alati käsitsi, mis omakorda on tingitud pinnase kivisusest ja maapinna ebatasasusest. Seemnest külvamisel puhul sõltub taime sirgumine väga palju ilmastikust ja ei pruugi ellu jääda ka ümritseva rohukasvu kõrval.
Istutatud kultuuride kasvamaminekule avaldavad suurt mõju istutusmaterjali vanus ja suurus. Sobivamaks istutusmaterjaliks põlevkivikarjääride tasandatud puistangutel on osutunud 2-aastased seemikud. Kõige sobivamaks istutusajaks on vegetatsiooniperioodi algus (varakevad, mil mullad on veel küllalt niisked). Lehiseid ja lehtpuid võib istutada seni, kuni nende pungad pole puhkenud. Lehtinud lehtpuude puhul on väljalangemine suur. Lehtinud lehtpuid on võimalik istutada ainult konteinertaimedena, aga seda ka kevadel ja suve alguses.
Kõige edukamalt kohanevad karjääride ekstreemsete tingimustega harilik mänd. Männi kasvamaminek on ulatunud 85-90 %-ni. Aga monokulultuursuse suureks miinuseks on suurenenud kahjurite ja haiguste oht. Lisaks on männinoorendikud ka väga tuleohtlikud.
Noor männik Sirgala karjääris
Seetõttu on vajadus suurendada lehtpuude osakaalu, mis aitavad muuhulgas kaasa ka veel õhu puhastamisele liigsest süsihappegaasist ja tuhamägedel lenduvatest tuhaosakestest.
Lehtpuudest on väga häid tulemusi andnud arukask. Männiga võrreldes on arukase kasv palju kiirem ja üldine tootlikkus suurem. Lisaks aitavad mahalangenud lehed paremini kaasa huumuskihi tekkele, võrreldes männiokastega.
Kased Sirgala karjääris
Väga kivistele põlevkivikarjääride puistangutele on osutunud sobivaimateks puuliikideks
aga lepad. Ka nende puhul pole tarvis teha valgustusraiet, sest katsekultuuride andmetel on
nad noores eas mändidest kiirema kasvulised, lehistega enamasti võrdse kasvuga, jäädes
alla vaid arukaskede kasvule. Lepad mõjuvad oma rikkalikku juurestikku, rohke lehevarise
ja pinnase varjamisega soodsalt mullatekkeprotsessile. Nad on võrdlemisi vähenõudlikud
toitainete ja huumuse suhtes, kiirekasvulised, ei kannata metsloomade kahjustuse all,
kohanevad hästi ebasobivates kasvutingimustes ja on vastupidavad seenhaigustele. Leppade
kasvatamist värsketel puistangutel soodustab nende võime siduda õhulämmastikku. Lepad on meie tingimustes parimad mullatekkeprotsessi soodustavad puuliigid.
Ökoloogilisest seisukohast on ka lehised põlevkivikarjääridele väga
sobivad puuliigid, sest nad eelistavad lubjarikkaid muldi. Nende okkad lagunevad kiiremini
kui männiokkad, eriti kui varise segus on lehtpuude lehti.
Okaspuudest männikultuuride kõrval kasvab põlevkivikarjääridel hästi euroopa, siberi ja kuriili lehis.
Lehtpuudest peale arukase ja leppade on istutatud rekultiveeritud aladele veel näiteks karjala, soo- ja kivikaske, harilikku, ginnala ja saarvahtrat, harilikku ja rohelist saart, harilikku pärna, harilikku tamme, papleid, harilikku jalakat ning põõsastest astelpaju, lodjap-põisenelast, musta arooniat. Peale arukase, sanglepa ja paplite on jäänud teised lehtpuuliigid vaidkatsetamise tasemele. Põõsaid on kasutatud põlevkivi väljaveoteede äärsete puistangunõlvade haljastamisel.
Oluline karjääride haljastamisel on puude istutamise algtihedus.
Algtihedus on see, kui tihedalt puid istutatakse algselt haljastuse rajamisel. See sõltub erinevatest teguritest. Ekstreemsel maastikul on iseenenest parem suurem istutustihedus, sest siis saab rahulikult toimuda looduslik valik ja tugevamad jäävad ellu. Samas on see kulukam, kuna töömaht on suurem ja vaja läheb rohkem istikuid ning tõenäoliselt on vaja teha hiljem ka valgustusraiet.
Mändide sobilikumaks istutusvaheks on 1x1,5m, arukaskede puhul 1.4x2,0m ning leppade puhul 1,25x2,0. See tähendab, et keskmiselt on mände ühe hektari kohta 5360, kaskedel 3100...3500 ja leppadel 3100...4000.
Kõige edukamaks on osutunud lamedate aherainemägede rekultiveerimine kasutades erineva sügavusega tranšeesid (kraavikujulisi rajatisi). Tranšeed lükatakse buldooseriga saha laiuselt pinnasesse umbes 3- 5 meetri tagant. Pärast seda laotatakse trašeedesse 20-30 cm paksuselt muld ja istutatakse taimed. Kõige edukamad on olnud harilik mänd, arukask ja euroopa lehis.
Murenenud paekivistel vaheribadel, kuhu mulda ei asetatud, on kahekümne aastaga kasvanud ligi nelja meetri kõrgused looduslikud männiuuendused. Tranšeedega rekultiveerimine on läbi viidud näiteks Kohtla kaevanduse paemägedel.
Sisepuistangute rekultiveerimise edukust näitab sealsete taimeistikute kasvamamineku arv ja hilisem biomass ja katvus.
Kahekümne viie aastane puistu Kohtla katseistanduses. Noolega on näidatud kahe tranšee vaheline maa-ala.
Ligi pool sajandit tegutsenud Aidu põlevkivikarjääri ammendatud aladele on järjepidevevalt metsa istutatud. Tänu sellele on aidus nii 5- kuni 50-aastaseid metsa-alasid.
2012. aastal tegevuse lõpetanud Aidu karjäär
Eesti Energia töötajad on traditsiooniliselt teinud metsaistutuse talgupäevi. 2013. aasta kevadel istutati Narva karjääris metsa koostöös Looduse Omnibussiga.
Kasutatud materjalid:
Kohtla-Järve poolkoksimäed on varsti minevik
http://www.eestiloodus.ee/artikkel3503_3487.html
AHERAINEPUISTANGU REKULTIVEERIMISE TULEMUSTEST TAMMIKU KAEVANDUSES
https://dspace.emu.ee/bitstream/handle/10492/1693/Signe_Allika_MA2014.pdf?sequence=2
Karjääride rekultiveerimine: ülevaade kaevandamisjärgsest taimestamisest Eestis ja mujal
http://www.botany.ut.ee/loputood/Ave_Uustal_Bakalaureuset_2008.pdf
Karel Kravik blogi
http://karelkravik.blogspot.com.ee/2012_04_01_archive.html
